Copyleft
Copyleft on autoriõiguse litsentsid, mis võimaldavad kasutada tarkvara tasuta, nõudes, et kõik selle muudatused ja laiendused oleks ka tasuta.
Copyleft printsiibid:
- tasuta kasutamine
- vabadus uurida
- vabadus kopeerida ja jagada
- vabadus muuta ja muudetud tööd jagada
Copyleft litsentse on erinevaid: MIT, Apache ja BSD on litsentsid, millel on väheseid ettekirjutusi (permissive), kuidas tarkvaraga käituda ja kuidas seda kasutada võib. GPL ja AGPL on jällegi rohkem ettekirjutisi (copyleft).
Puuduv copyleft - see litsents lubab peaaegu kõike lähtekoodiga teha ja kasutada seda erinevatel eesmärkidel (müümine, jagamine). Sellised litsentse saab isegi teistesse litsentsidesse üle kopeerida. Näiteks MIT.
Nõrk copyleft - see litsents nõuab, et nende lähtekood jääks samasse nõrka tarkvara litsentsi. Kõik teised lisatud osad tervest tarkvarast võib panna teise litsentsi alla. Näiteks LGPL.
Tugev copyleft - see on litsents, mis on nii-öelda "kleepumise" efektiga ehk kõik, kes kasutavad mingisugust tugeva copyleft litsentsiga tarkvara, saavad ka selle tarkvara modifitseerimisel või kasutamisel oma tarkvarale automaatselt selle litsentsi. Näiteks GPL.
Väga tugev copyleft - sarnane tugeva copyleftiga, aga sellele lisaks tuleb kogu lähtekood avalikustada. Näiteks AGPL.
WhiteSource'i andmebaasidest selgub, et 2019. aastal kasutati 67 % permissive litsentse. Aasta, millal kasutati copyleft rohkem kui permissive oli 2012. aastal, kus copylefti kasutusprotsent oi 59 %, pärast seda on see langenud. Kõige populaarseim 2019. aastal oli MIT, tema järel Apache ja siis GPLv3.
Kasutatud allikad:
https://moqod.com/understanding-open-source-and-free-software-licensing/
Kommentaarid
Postita kommentaar