Interneti varasem ajalugu

-

Network Control Protocol


Network Control Protocol (NCP) oli ARPANETi poolt loodud protokoll, mis oli maailma esimene operatiivne packet-switching network, millest hiljem arenes välja internet. NCP võimaldas kasutajatel juurdepääsu ja kasutuse arvutitele ja seadmetele kaugemates kohtades ning edastada faile arvutite vahel. NPC võimaldas ka rakendusteenuseid, näiteks e-posti. NPC asendati 1983. aastal TCP/IP-ga, mis oli võimsam ja paindlikum. Sellega pandi alus modernsele internetile.

Spam

Western Union lubas telegraafsõnumeid saata mitmesse sihtkohta. Esimene massiline kommertstelegramm saadeti teadaolevalt 1864. aastal, kui Briti poliitikud said soovimatu kommertstelegrammi hambaarstilt. 

Esimene rämpspostitus reklaamis Digital Equipment Corporationi uute arvutite saadavust. Gary Thuerk saatis 393 adressaadile ARPANETis teate selle kohta. Thuerk lasi kirjutada oma assistendil Carl Gartleyl massimeili, mis erines tavapärastest üksikult saadetavatest meilidest igale inimesele eraldi. Rämpspost on ka tänapäeval väga tuntud ja laialt levinud. 

Gary Thuerk


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sõimusõjad Facebooki “... valla elanikud” grupis

-
Kõik teame neid Facebooki gruppe, kus on koondunud teatud piirkonna elanikud ning võib-olla oleme isegi ühes sellises grupis. Ma küll ei tea, kuidas on teiste piirkondade gruppides, aga enda kodukoha grupi kohta võin kindlasti väita, et enamus ajast toimub seal sõimusõda. Tüüpiliseks grupi eesmärgiks on jagada informatsiooni, kuid sellest on enamus ajast välja koorunud pigem oma pahameele väljaelamise koht. Lisaks kasulikule informatsioonile lisatakse pilte, videoid ja tekste, et tuua välja kellegi või millegi positiivsed või negatiivsed küljed. Tihti lähevad inimeste arvamused lahku ja mõtlemata kirjutatakse kommentaare, mis kasvavad tihtipeale pikkadeks sõimusõdadeks osapoolte vahel. Olen isegi näinud teravat arutelu postituse all, kus otsiti töömeest, ainult sellepärast, et ühte kiideti ja siis seda sama ka laideti. Olen ise ka ühe "... valla elanikud" grupi liige. Näen väga tihti just sellised postitusi ja vahel mõtlen, et see on nagu ahelkiri, mille jätkamine peaks tooma
Lisateave

Copyleft

-
Copyleft on autoriõiguse litsentsid, mis võimaldavad kasutada tarkvara tasuta, nõudes, et kõik selle muudatused ja laiendused oleks ka tasuta. Copyleft printsiibid: tasuta kasutamine vabadus uurida vabadus kopeerida ja jagada vabadus muuta ja muudetud tööd jagada Copyleft litsentse on erinevaid: MIT, Apache ja BSD on litsentsid, millel on väheseid ettekirjutusi ( permissive ), kuidas tarkvaraga käituda ja kuidas seda kasutada võib. GPL ja AGPL on jällegi rohkem ettekirjutisi (copyleft).  Puuduv copyleft - see litsents lubab peaaegu kõike lähtekoodiga teha ja kasutada seda erinevatel eesmärkidel (müümine, jagamine). Sellised litsentse saab isegi teistesse litsentsidesse üle kopeerida. Näiteks MIT. Nõrk copyleft - see litsents nõuab, et nende lähtekood jääks samasse nõrka tarkvara litsentsi. Kõik teised lisatud osad tervest tarkvarast võib panna teise litsentsi alla. Näiteks LGPL. Tugev copyleft - see on litsents, mis on nii-öelda "kleepumise" efektiga ehk kõik, kes kasutavad m
Lisateave

Eetika ja IT

-
Valisin vaatamise alla Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eetikakoodeksi .  Nende eetikakoodeks on väga lühidalt kirja pandud, vaatasin ka otsimise käigus Kelloggi eetikakoodeksit, mis sellega võrreldes oli väga pikk - suisa 56 lk. ITL eetikakoodeks on jaotatud kahte suunda, üks on suunatud liikmetele ja teine menetlusele. Liikmtele suunatud koodeks on täpselt ja lühidalt kirja pandud, mida tohib teha ja mida ei tohi. Samas leian, et kõik punktid on vägagi elementaarsed ja kergesti järgitavad.  Teie suund on menteluse kord. See kirjeldab ära täpsed juhised, kui on juhtunud nii, et mingi liige pole täpselt eetikakoodeksi kohaselt käitunud. Siin on lahti seletatud täpselt, kuidas menetlus käib ja millised on tagajärjed. Minu arust on see väga hea, et see on niimoodi välja toodud, sest nii saab iga inimene ennast kaitsta (näiteks on ta tegelikult süütu), siis siit võib välja lugeda, et ta võib esitada ka tõendeid, mis tema seisukohta kaitsevad. Samas iga inimene teab ka, mis j
Lisateave