E-ITSPEA

Valisin vaatamise alla Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eetikakoodeksi .  Nende eetikakoodeks on väga lühidalt kirja pandud, vaatasin ka otsimise käigus Kelloggi eetikakoodeksit, mis sellega võrreldes oli väga pikk - suisa 56 lk. ITL eetikakoodeks on jaotatud kahte suunda, üks on suunatud liikmetele ja teine menetlusele. Liikmtele suunatud koodeks on täpselt ja lühidalt kirja pandud, mida tohib teha ja mida ei tohi. Samas leian, et kõik punktid on vägagi elementaarsed ja kergesti järgitavad.  Teie suund on menteluse kord. See kirjeldab ära täpsed juhised, kui on juhtunud nii, et mingi liige pole täpselt eetikakoodeksi kohaselt käitunud. Siin on lahti seletatud täpselt, kuidas menetlus käib ja millised on tagajärjed. Minu arust on see väga hea, et see on niimoodi välja toodud, sest nii saab iga inimene ennast kaitsta (näiteks on ta tegelikult süütu), siis siit võib välja lugeda, et ta võib esitada ka tõendeid, mis tema seisukohta kaitsevad. Samas iga inimene teab ka, mis j

Identiteedivargus on kindlasti üks levinumaid riske hetkesel ajastul, sest inimeste informatsioon on kergesti kättesaadav. Kõige lihtsam on saada kätte informatsiooni sotsiaalmeediatest, kui neid kasutatakse hoolimatult. Lihtsalt juba Googlest otsides inimese nime, võib leida üles väga kergelt teised tema sotsiaalmeedia kanalid. Mida rohkem sotsiaalmeediaid, seda rohkem informatsiooni. Tihti ei varja inimesed on personaalset infot võõraste eest. Näiteks Facebooki saab panna kirja kõik - aadressi, telefoni numbri, meiliaadressi, sünnipäeva. Sellest juba piisab, et teha libakontosid, registreerida erinevatele kohtadele. Kui Instagram ei ole privaatse peal, siis saab sealt kätte ka pildid.  Kuidas saaks seda maandada "Mitnicki valemi" põhjal? 1. Tehnoloogia Identiteedivarguse maandamiseks saab teha seda, et inimesi identitakse näiteks pildiga dokumentist pildi lisamisel. Samas võiks olla kogu personaalne informatsioon juba automaatselt nähtav ainult kasutaja lisatud inimestele.

Smart Gloves on mõeldud kuulmispuudega inimestele. Selle eesmärgiks on ameerika viipekeel tõlkida ümber telefoni või arvutisse, kus saab sellest aru ka mitte viipekeele rääkija. Tegemist on sõrmikutega, mille küljes on sensorid, mis on eraldi iga sõrme peal. Sensorid võtavad üles sõrme liikumised ja tuvastavad erinevad tähed, numbrid ja sõnad. Liigutused muudetakse elektrisignaalideks, mis edastatakse kinda peal olevale trükkplaadile. Trükkplaat edastab need andmed nutiseadmesse, mis muudab need tähtedeks ja sõnadeks. Praegust kinnast on arendanud UCLA insenerid, kuid nende kinnas erineb varasemast tootest disaini poolest - varasem oli raske ja seda oli ebamugav kanda. Minu arust on tegu väga huvitava projektiga, mis muudab kindlasti vaegkuuljate elu lihtsamaks. See oleks suureks abiks suhtlusel. Samas on tegu praegu ainult ameerika viipekeelega, aga edasi arendades võiks seda ka teha teiste viipekeelte jaoks.  Loomulikult nagu iga väljamõeldud asjaga tekib küsimus, kas seda on ikka v