E-ITSPEA

Copyleft on autoriõiguse litsentsid, mis võimaldavad kasutada tarkvara tasuta, nõudes, et kõik selle muudatused ja laiendused oleks ka tasuta. Copyleft printsiibid: tasuta kasutamine vabadus uurida vabadus kopeerida ja jagada vabadus muuta ja muudetud tööd jagada Copyleft litsentse on erinevaid: MIT, Apache ja BSD on litsentsid, millel on väheseid ettekirjutusi ( permissive ), kuidas tarkvaraga käituda ja kuidas seda kasutada võib. GPL ja AGPL on jällegi rohkem ettekirjutisi (copyleft).  Puuduv copyleft - see litsents lubab peaaegu kõike lähtekoodiga teha ja kasutada seda erinevatel eesmärkidel (müümine, jagamine). Sellised litsentse saab isegi teistesse litsentsidesse üle kopeerida. Näiteks MIT. Nõrk copyleft - see litsents nõuab, et nende lähtekood jääks samasse nõrka tarkvara litsentsi. Kõik teised lisatud osad tervest tarkvarast võib panna teise litsentsi alla. Näiteks LGPL. Tugev copyleft - see on litsents, mis on nii-öelda "kleepumise" efektiga ehk kõik, kes kasutavad m

Selles ajaveebiartiklis käsitlen raamatus "The Case For Copyright Reform" kuut väljatoodud autoriõiguste reformi ettepanekut andes neile minupoolse arvamuse. Moral Rights Unchanged - Arvan, et autoriõiguse säilitamine on kindlasti vajalik ning selle rikkumine peakski olema illegaalne. Free Non-Commercial Sharing - Ma arvan, et taastada tasuta mitteäriline jagamine oleks hea mõte mõnede asjadega. Näiteks sellega kui Facebooki oma sõbra sünnipäevaks Googlest õnnitluskaardi pilt postitada, siis see on mitteäriline, aga võib sattuda ikkagi autoriõiguste rikkumise alla, aga ilmselt keegi tegelikult ei mõtle sellele, et tegu võiks olla illegaalse teoga. Lisaks ma usun, et keegi ei kavatse ka sünnipäevaks sõbra ajajoonele postitatud pildiga rahalist kasu teenida. 20 Years Of Commercial Monopoly - Nõustun, et inimese eluaeg + 70 aastat on väga pikk aeg investoritele, kuid pean ka 20 aastat liiga lühikeseks. Tuleks leida kuldne kesktee, et see oleks kasulik nii investorile kui ka auto

Kõik teame neid Facebooki gruppe, kus on koondunud teatud piirkonna elanikud ning võib-olla oleme isegi ühes sellises grupis. Ma küll ei tea, kuidas on teiste piirkondade gruppides, aga enda kodukoha grupi kohta võin kindlasti väita, et enamus ajast toimub seal sõimusõda. Tüüpiliseks grupi eesmärgiks on jagada informatsiooni, kuid sellest on enamus ajast välja koorunud pigem oma pahameele väljaelamise koht. Lisaks kasulikule informatsioonile lisatakse pilte, videoid ja tekste, et tuua välja kellegi või millegi positiivsed või negatiivsed küljed. Tihti lähevad inimeste arvamused lahku ja mõtlemata kirjutatakse kommentaare, mis kasvavad tihtipeale pikkadeks sõimusõdadeks osapoolte vahel. Olen isegi näinud teravat arutelu postituse all, kus otsiti töömeest, ainult sellepärast, et ühte kiideti ja siis seda sama ka laideti. Olen ise ka ühe "... valla elanikud" grupi liige. Näen väga tihti just sellised postitusi ja vahel mõtlen, et see on nagu ahelkiri, mille jätkamine peaks tooma

2012. - 2013. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kirjutatud infoühiskonna visioon 2020. aastaks on lõpuks jõudnud faasi, kus saame reaalselt võrrelda, mis on läinud visiooni päraselt, mis mitte nii väga ja kus veel arenguruumi on. Kõige paremini on minu meelest selles visioonis õnnestunud see, et kõik enim kasutatavad teenused on lihtsad ja mugavad. Seda just Smart-ID ja mobiili-ID näitel, kus vajalikud andmed on alati meiega kaasas ning nendega on võimalik teha igapäevaseid toimetusi kergelt läbi nutitelefoni. Tänu autentimisele saab kasutada näiteks ka pangarakendused nutitelefonides, kus saab teha peamiseid pangateenuseid kiirelt ja mugavalt, samas saab ennast ka autentida riigiportaalides. Lisaks on veel tänapäeval paljudel poodidel on e-poed (riide- ja toidupoed), mis teevad ostlemise lihtsaks, kiireks ja kättesaadavaks. Minu arvates on kõige vähem realiseerunud see, et eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Kindlasti ei saa me väita, et eesti keel