E-ITSPEA

Kasutatavus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Toon välja oma positiivse ja negatiivse kogemuse kasutatavusest veebis ja annan neile hinnangu Jakob Nielseni sõnastatud komponentidega. Canva on veebipõhine disaini programm, kus saab töödelda pilte, teha postreid, logosid ja palju teisi asju, mis on seotud piltide disainiga. Samuti saab kirjutada siin ka dokumente ja teha esitlusi. Minu kogemusest on Canvaga töötamine olnud kasutatavuse poolest positiivne. Õpitavus: Esmakordsel kasutamisel saab peamised funktsioonid selgeks väga kiiresti, sest Canvas on kõik liigendatud ja lihtsalt arusaadavad. Kindlasti võib programmi kasutamine natuke katsetamist nõuda. Tõhusus: Kiirus, et vajalikud toimingud tehtud saaks, sõltub sellest, kui suure projektiga on tegu. Üks positiivne asi on Canva juures see, et on võimalus valida juba disan etteantud šablooniga. Samas on ette antud ka erinevate kujundite ja kujutuste šabloonid. Lihtsalt lohista, muuda suurust, muuda värvi. Meeldejäävus:  Kun

Electronic Arts (EA) on üks suurimaid videomängutootjaid. EA on asutatud 1982. aastal Trip Hawkinsi poolt. Tuntuimad mängud nende poolt on "Battelfield", "Need for Speed", "FIFA", "The Sims" ja paljud teised. EA ärimudel tundub mulle kui traditsioonilise omandvara mudelina. EA müüb oma tarkvara ehk mänge koopiatena. Iga mäng on kui eraldi tarkvara, mis müüakse üks haaval. EA on tuntud mängijate seas kui ettevõte, kes iga väiksemagi liigutuse eest raha juurde küsib, sest suuremad mängud tulevad ainult baasversioonis. Et oma mänguelamust paremaks teha, tuleb osta lisaks erinevaid DLC-si, mille pärast "võib" ka EA panna peaaegu freemiumi alla, kus on aga baasversioon (n-ö "tasuta" toode) ja siis saab soetada ka rohkemate võimalustega lisa versioone. EA-l on ka oma müügiplatvorm Origin. Samas võib liigitada ka EA tarkvara kui teenus mudeli alla, sest ka EA pakub kuutasulisi teenuseid nagu EA Play Pro, mis annab võimaluse mängida u

Ajaveebiartikkel põhineb Eric Steven Raymondi Hacker-HOWTO -l.  Selleks, et häkkeriks saada, peab omama häkkerlikku suhtumist. Autor on välja toonud viis punkti, millest peaks kujunema häkkerlik suhtumine. 1. Maailm on täis imelisi probleeme, mis ootavad lahendamist (häkker peab olema valmis ja motiveeritud probleeme lahendama, ta peab sellest rõõmu tundma) 2. Ühtegi probleemi ei tuleks lahendada kaks korda (häkker peab uskuma, et teistel häkkeritel kulunud aeg ja ajuressursid on väärtuslikud mingi probleemi lahendamiseks, autor ütleb ka, et see on nii võrd väärtuslik, et info jagamine, probleemide lahendamine ja seejärel tulemuste teatavakstegemine muutuvad häkkerile peaaegu, et moraalseks kohuseks) 3. Igavus ja nüridus on kurjast (häkker tahab automatiseerida kõik nüri ja igava) 4. Vabadus on hea (häkker peaks olema vastumeelne tsensuurile, salatsemisele ja jõu ning pettuse kasutamisele vastutusvõimeliste inimeste veenmiseks) 5. Suhtumine ei asenda kompetentsi (kompetents on üliolu

IT-juhtidel on erinevaid rolle: juht ( leader) , suhtleja ( communicator ), treener ( coach ), mentor, arengumootor ( change agent ), ülemus ( power broker ). Olen tänasesse blogisse valinud kahe konkureeriva firma IT suurkujud ja kirjeldan lühidalt, milline roll võiks just neile minu arvates sobida. Dr. Lisa Su shorturl.at/blxyM Dr. Lisa Su on AMD (Advanced Micro Devices) tegevdirektor ja president alates 2014. aastas algusest. Tal on elektriinseneeria doktorikraad. Oma karjääri vältel on ta töötanud erinevates suurfirmades nagu Texas Instruments, IBM R&D, Freescale Semiconductor. Lisa Su'le annaksin ma leader 'i rolli, sest tema oli just see, kes juhtis AMD arvutitest kaugemale, viies firma toodangu ka Xbox One'i ja PS4 konsoolidesse. Kui 2014. aasta okroobris Su sai AMD presidendiks ja tegevjuhiks pani ta paika kindlad eesmärgid firma arendamiseks.  Kindlasti võib märkimisväärseks tuua ka selle, kuidas Su päästis AMD pankroti äärelt 1300 % aktsia väärtuse juurdekasvu

Milline peaks olema tänapäevane IT proff Eestis? Minu meelest otsitakse tänapäeval rohkem inimesi, kes suudavad teha mitut asja, teavad palju erinevaid asju ja on paindlikumad ehk suudavad ennast arendada ja on avara silmaringiga. Kindlasti on mõned tööandjad kinni töötaja kraadis ja kogemuses, aga olen kuulnud, et kogemus ei ole alati tähtis, sest kui inimene on valmis ennast arendama, siis ei ole see oluline.  Kõige rohkem, mida tööandja otsib on võime õppida, suhelda ja olla igas mõttes motiveeritud. Kindlasti vaadatakse ka kandideerija baasteadmisi vastavalt valdkonnale. Kuna ma pole kutsekooliga seotud olnud, siis ma ei oska täpselt kommenteerida, kuidas vaadatakse kutsekooli lõpetanuid võrreldes ülikoolis vastava kraadi omandanud inimesi, aga mulle on alati tunne jäänud, et kutsekooli vaadatakse alati vale nurga alt. Tänapäeval on suhtlemisoskus väga oluline ükskõik, mis valdkonnas. Ka IT proff peab suhtlema kliendiga ja kolleegidega, aga kui proff on ebameeldiv või ei oska suhel