2012.-2013. aasta infoühiskonna visioon 2020. aastaks

-

2012. - 2013. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kirjutatud infoühiskonna visioon 2020. aastaks on lõpuks jõudnud faasi, kus saame reaalselt võrrelda, mis on läinud visiooni päraselt, mis mitte nii väga ja kus veel arenguruumi on.

Kõige paremini on minu meelest selles visioonis õnnestunud see, et kõik enim kasutatavad teenused on lihtsad ja mugavad. Seda just Smart-ID ja mobiili-ID näitel, kus vajalikud andmed on alati meiega kaasas ning nendega on võimalik teha igapäevaseid toimetusi kergelt läbi nutitelefoni. Tänu autentimisele saab kasutada näiteks ka pangarakendused nutitelefonides, kus saab teha peamiseid pangateenuseid kiirelt ja mugavalt, samas saab ennast ka autentida riigiportaalides. Lisaks on veel tänapäeval paljudel poodidel on e-poed (riide- ja toidupoed), mis teevad ostlemise lihtsaks, kiireks ja kättesaadavaks.

Minu arvates on kõige vähem realiseerunud see, et eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Kindlasti ei saa me väita, et eesti keel ei arene digitaalses maailmas, aga ma ei pea seda arengut hetkel massiivseks. Me oleme teinud juba päris suure arengu selles, et suurt osa nutitelefonidest ja arvutitest on võimalik seadistada eesti keelde, kuid samas ei ole võimalik seadistada eesti keelde Apple'i tooteid. Aga kui rääkida nüüd kirjatöödest, siis näiteks Amazoni Kindle e-raamatupoest pole võimalik osta eestikeelseid e-raamatuid. Kindle e-lugerid on saadaval ka Eestis, mis minu arust teeks loogiliseks ka selle, et Amazonist võiks olla võimalik soetada eestikeelseid e-raamatuid. Eestikeelsed e-raamatud võiksid olla kättesaadavad suuremates välismaa (e-)poodides, et eesti keelt veel rohkem ülemaailmses digitaalses maailmas kättesaadvaks teha. 

Kasutatud allikad:
https://keskraamatukogu.ee/wp-content/uploads/2015/11/Eestikeelsete-e-raamatute..ilovepdf-compressed.pdf

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sõimusõjad Facebooki “... valla elanikud” grupis

-
Kõik teame neid Facebooki gruppe, kus on koondunud teatud piirkonna elanikud ning võib-olla oleme isegi ühes sellises grupis. Ma küll ei tea, kuidas on teiste piirkondade gruppides, aga enda kodukoha grupi kohta võin kindlasti väita, et enamus ajast toimub seal sõimusõda. Tüüpiliseks grupi eesmärgiks on jagada informatsiooni, kuid sellest on enamus ajast välja koorunud pigem oma pahameele väljaelamise koht. Lisaks kasulikule informatsioonile lisatakse pilte, videoid ja tekste, et tuua välja kellegi või millegi positiivsed või negatiivsed küljed. Tihti lähevad inimeste arvamused lahku ja mõtlemata kirjutatakse kommentaare, mis kasvavad tihtipeale pikkadeks sõimusõdadeks osapoolte vahel. Olen isegi näinud teravat arutelu postituse all, kus otsiti töömeest, ainult sellepärast, et ühte kiideti ja siis seda sama ka laideti. Olen ise ka ühe "... valla elanikud" grupi liige. Näen väga tihti just sellised postitusi ja vahel mõtlen, et see on nagu ahelkiri, mille jätkamine peaks tooma
Lisateave

Copyleft

-
Copyleft on autoriõiguse litsentsid, mis võimaldavad kasutada tarkvara tasuta, nõudes, et kõik selle muudatused ja laiendused oleks ka tasuta. Copyleft printsiibid: tasuta kasutamine vabadus uurida vabadus kopeerida ja jagada vabadus muuta ja muudetud tööd jagada Copyleft litsentse on erinevaid: MIT, Apache ja BSD on litsentsid, millel on väheseid ettekirjutusi ( permissive ), kuidas tarkvaraga käituda ja kuidas seda kasutada võib. GPL ja AGPL on jällegi rohkem ettekirjutisi (copyleft).  Puuduv copyleft - see litsents lubab peaaegu kõike lähtekoodiga teha ja kasutada seda erinevatel eesmärkidel (müümine, jagamine). Sellised litsentse saab isegi teistesse litsentsidesse üle kopeerida. Näiteks MIT. Nõrk copyleft - see litsents nõuab, et nende lähtekood jääks samasse nõrka tarkvara litsentsi. Kõik teised lisatud osad tervest tarkvarast võib panna teise litsentsi alla. Näiteks LGPL. Tugev copyleft - see on litsents, mis on nii-öelda "kleepumise" efektiga ehk kõik, kes kasutavad m
Lisateave

Eetika ja IT

-
Valisin vaatamise alla Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eetikakoodeksi .  Nende eetikakoodeks on väga lühidalt kirja pandud, vaatasin ka otsimise käigus Kelloggi eetikakoodeksit, mis sellega võrreldes oli väga pikk - suisa 56 lk. ITL eetikakoodeks on jaotatud kahte suunda, üks on suunatud liikmetele ja teine menetlusele. Liikmtele suunatud koodeks on täpselt ja lühidalt kirja pandud, mida tohib teha ja mida ei tohi. Samas leian, et kõik punktid on vägagi elementaarsed ja kergesti järgitavad.  Teie suund on menteluse kord. See kirjeldab ära täpsed juhised, kui on juhtunud nii, et mingi liige pole täpselt eetikakoodeksi kohaselt käitunud. Siin on lahti seletatud täpselt, kuidas menetlus käib ja millised on tagajärjed. Minu arust on see väga hea, et see on niimoodi välja toodud, sest nii saab iga inimene ennast kaitsta (näiteks on ta tegelikult süütu), siis siit võib välja lugeda, et ta võib esitada ka tõendeid, mis tema seisukohta kaitsevad. Samas iga inimene teab ka, mis j
Lisateave