"The Case For Copyright Reform"

-

Selles ajaveebiartiklis käsitlen raamatus "The Case For Copyright Reform" kuut väljatoodud autoriõiguste reformi ettepanekut andes neile minupoolse arvamuse.

Moral Rights Unchanged

- Arvan, et autoriõiguse säilitamine on kindlasti vajalik ning selle rikkumine peakski olema illegaalne.

Free Non-Commercial Sharing

- Ma arvan, et taastada tasuta mitteäriline jagamine oleks hea mõte mõnede asjadega. Näiteks sellega kui Facebooki oma sõbra sünnipäevaks Googlest õnnitluskaardi pilt postitada, siis see on mitteäriline, aga võib sattuda ikkagi autoriõiguste rikkumise alla, aga ilmselt keegi tegelikult ei mõtle sellele, et tegu võiks olla illegaalse teoga. Lisaks ma usun, et keegi ei kavatse ka sünnipäevaks sõbra ajajoonele postitatud pildiga rahalist kasu teenida.

20 Years Of Commercial Monopoly

- Nõustun, et inimese eluaeg + 70 aastat on väga pikk aeg investoritele, kuid pean ka 20 aastat liiga lühikeseks. Tuleks leida kuldne kesktee, et see oleks kasulik nii investorile kui ka autorile. 

Registration After 5 Years

- Minu arust oleks see mõistlik, et viie aasta pärast tuleks õigused registreerida nii, et need oleks avalikest andmebaasidest leitavad. See annab inimestele võimaluse kasutada ilma tagajärgedeta ka vähem levinud autorite töid ja ka vanemaid töid, mille autor pole teada.

Free Sampling

- Olen nõus, et kindlasti võiks anda mingid õigused teistele autoritele ühe autori teosest, kuid need, millised õigused nende teoste kasutamiseks on, võiks olla originaalteose autori otsustada, mitte kindlaks määratud seadustega, mis on kolmanda osapoole poolt paika pandud.

A Ban on DRM

-  Minu meelest võiks DRM siiski eksisteerida, aga nõustun sellega, et kui tarbija on seaduslikult õigus seda kopeerida ja kasutada, siis DRM ei tohiks seda piirata.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Sõimusõjad Facebooki “... valla elanikud” grupis

-
Kõik teame neid Facebooki gruppe, kus on koondunud teatud piirkonna elanikud ning võib-olla oleme isegi ühes sellises grupis. Ma küll ei tea, kuidas on teiste piirkondade gruppides, aga enda kodukoha grupi kohta võin kindlasti väita, et enamus ajast toimub seal sõimusõda. Tüüpiliseks grupi eesmärgiks on jagada informatsiooni, kuid sellest on enamus ajast välja koorunud pigem oma pahameele väljaelamise koht. Lisaks kasulikule informatsioonile lisatakse pilte, videoid ja tekste, et tuua välja kellegi või millegi positiivsed või negatiivsed küljed. Tihti lähevad inimeste arvamused lahku ja mõtlemata kirjutatakse kommentaare, mis kasvavad tihtipeale pikkadeks sõimusõdadeks osapoolte vahel. Olen isegi näinud teravat arutelu postituse all, kus otsiti töömeest, ainult sellepärast, et ühte kiideti ja siis seda sama ka laideti. Olen ise ka ühe "... valla elanikud" grupi liige. Näen väga tihti just sellised postitusi ja vahel mõtlen, et see on nagu ahelkiri, mille jätkamine peaks tooma
Lisateave

Copyleft

-
Copyleft on autoriõiguse litsentsid, mis võimaldavad kasutada tarkvara tasuta, nõudes, et kõik selle muudatused ja laiendused oleks ka tasuta. Copyleft printsiibid: tasuta kasutamine vabadus uurida vabadus kopeerida ja jagada vabadus muuta ja muudetud tööd jagada Copyleft litsentse on erinevaid: MIT, Apache ja BSD on litsentsid, millel on väheseid ettekirjutusi ( permissive ), kuidas tarkvaraga käituda ja kuidas seda kasutada võib. GPL ja AGPL on jällegi rohkem ettekirjutisi (copyleft).  Puuduv copyleft - see litsents lubab peaaegu kõike lähtekoodiga teha ja kasutada seda erinevatel eesmärkidel (müümine, jagamine). Sellised litsentse saab isegi teistesse litsentsidesse üle kopeerida. Näiteks MIT. Nõrk copyleft - see litsents nõuab, et nende lähtekood jääks samasse nõrka tarkvara litsentsi. Kõik teised lisatud osad tervest tarkvarast võib panna teise litsentsi alla. Näiteks LGPL. Tugev copyleft - see on litsents, mis on nii-öelda "kleepumise" efektiga ehk kõik, kes kasutavad m
Lisateave

Eetika ja IT

-
Valisin vaatamise alla Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu eetikakoodeksi .  Nende eetikakoodeks on väga lühidalt kirja pandud, vaatasin ka otsimise käigus Kelloggi eetikakoodeksit, mis sellega võrreldes oli väga pikk - suisa 56 lk. ITL eetikakoodeks on jaotatud kahte suunda, üks on suunatud liikmetele ja teine menetlusele. Liikmtele suunatud koodeks on täpselt ja lühidalt kirja pandud, mida tohib teha ja mida ei tohi. Samas leian, et kõik punktid on vägagi elementaarsed ja kergesti järgitavad.  Teie suund on menteluse kord. See kirjeldab ära täpsed juhised, kui on juhtunud nii, et mingi liige pole täpselt eetikakoodeksi kohaselt käitunud. Siin on lahti seletatud täpselt, kuidas menetlus käib ja millised on tagajärjed. Minu arust on see väga hea, et see on niimoodi välja toodud, sest nii saab iga inimene ennast kaitsta (näiteks on ta tegelikult süütu), siis siit võib välja lugeda, et ta võib esitada ka tõendeid, mis tema seisukohta kaitsevad. Samas iga inimene teab ka, mis j
Lisateave