Postitused

Copyleft

Copyleft on autoriõiguse litsentsid, mis võimaldavad kasutada tarkvara tasuta, nõudes, et kõik selle muudatused ja laiendused oleks ka tasuta. Copyleft printsiibid: tasuta kasutamine vabadus uurida vabadus kopeerida ja jagada vabadus muuta ja muudetud tööd jagada Copyleft litsentse on erinevaid: MIT, Apache ja BSD on litsentsid, millel on väheseid ettekirjutusi ( permissive ), kuidas tarkvaraga käituda ja kuidas seda kasutada võib. GPL ja AGPL on jällegi rohkem ettekirjutisi (copyleft).  Puuduv copyleft - see litsents lubab peaaegu kõike lähtekoodiga teha ja kasutada seda erinevatel eesmärkidel (müümine, jagamine). Sellised litsentse saab isegi teistesse litsentsidesse üle kopeerida. Näiteks MIT. Nõrk copyleft - see litsents nõuab, et nende lähtekood jääks samasse nõrka tarkvara litsentsi. Kõik teised lisatud osad tervest tarkvarast võib panna teise litsentsi alla. Näiteks LGPL. Tugev copyleft - see on litsents, mis on nii-öelda "kleepumise" efektiga ehk kõik, kes kasutavad m...

"The Case For Copyright Reform"

Selles ajaveebiartiklis käsitlen raamatus "The Case For Copyright Reform" kuut väljatoodud autoriõiguste reformi ettepanekut andes neile minupoolse arvamuse. Moral Rights Unchanged - Arvan, et autoriõiguse säilitamine on kindlasti vajalik ning selle rikkumine peakski olema illegaalne. Free Non-Commercial Sharing - Ma arvan, et taastada tasuta mitteäriline jagamine oleks hea mõte mõnede asjadega. Näiteks sellega kui Facebooki oma sõbra sünnipäevaks Googlest õnnitluskaardi pilt postitada, siis see on mitteäriline, aga võib sattuda ikkagi autoriõiguste rikkumise alla, aga ilmselt keegi tegelikult ei mõtle sellele, et tegu võiks olla illegaalse teoga. Lisaks ma usun, et keegi ei kavatse ka sünnipäevaks sõbra ajajoonele postitatud pildiga rahalist kasu teenida. 20 Years Of Commercial Monopoly - Nõustun, et inimese eluaeg + 70 aastat on väga pikk aeg investoritele, kuid pean ka 20 aastat liiga lühikeseks. Tuleks leida kuldne kesktee, et see oleks kasulik nii investorile kui ka auto...

Sõimusõjad Facebooki “... valla elanikud” grupis

Kõik teame neid Facebooki gruppe, kus on koondunud teatud piirkonna elanikud ning võib-olla oleme isegi ühes sellises grupis. Ma küll ei tea, kuidas on teiste piirkondade gruppides, aga enda kodukoha grupi kohta võin kindlasti väita, et enamus ajast toimub seal sõimusõda. Tüüpiliseks grupi eesmärgiks on jagada informatsiooni, kuid sellest on enamus ajast välja koorunud pigem oma pahameele väljaelamise koht. Lisaks kasulikule informatsioonile lisatakse pilte, videoid ja tekste, et tuua välja kellegi või millegi positiivsed või negatiivsed küljed. Tihti lähevad inimeste arvamused lahku ja mõtlemata kirjutatakse kommentaare, mis kasvavad tihtipeale pikkadeks sõimusõdadeks osapoolte vahel. Olen isegi näinud teravat arutelu postituse all, kus otsiti töömeest, ainult sellepärast, et ühte kiideti ja siis seda sama ka laideti. Olen ise ka ühe "... valla elanikud" grupi liige. Näen väga tihti just sellised postitusi ja vahel mõtlen, et see on nagu ahelkiri, mille jätkamine peaks tooma...

2012.-2013. aasta infoühiskonna visioon 2020. aastaks

2012. - 2013. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt kirjutatud infoühiskonna visioon 2020. aastaks on lõpuks jõudnud faasi, kus saame reaalselt võrrelda, mis on läinud visiooni päraselt, mis mitte nii väga ja kus veel arenguruumi on. Kõige paremini on minu meelest selles visioonis õnnestunud see, et kõik enim kasutatavad teenused on lihtsad ja mugavad. Seda just Smart-ID ja mobiili-ID näitel, kus vajalikud andmed on alati meiega kaasas ning nendega on võimalik teha igapäevaseid toimetusi kergelt läbi nutitelefoni. Tänu autentimisele saab kasutada näiteks ka pangarakendused nutitelefonides, kus saab teha peamiseid pangateenuseid kiirelt ja mugavalt, samas saab ennast ka autentida riigiportaalides. Lisaks on veel tänapäeval paljudel poodidel on e-poed (riide- ja toidupoed), mis teevad ostlemise lihtsaks, kiireks ja kättesaadavaks. Minu arvates on kõige vähem realiseerunud see, et eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Kindlasti ei saa me väita, et eesti keel...

MUD ja selle mõju oma valdkonnale

MUD ehk Multi-User Dimension on arvutil põhinev tekst või virtuaalreaalsus mäng, mida saavad mängida samal ajal mitmed inimesed omavahel või arvuti poolt juhitud karakteritega suheldes. MUD mängud on inspiratsiooni saanud "Dungeons & Dragons" lauamängust, mis loodi 1974. aastal.  Esimene MUD-tüüpi arvutimäng "MUD1" loodi Roy Trubshaw and Richard Bartle poolt Essexi ülikoolis Inglismaal 1978. aastal, mis oli hack and slash stiilis ehk keskenduti pigem mängu põhimõttele kui rollimängule. Esimene valdkond, mida MUD-tüüpi arvutimängud mõjutavad on suhtlus ja sõnumiedastus, seda just siis, kui tegu on mänguga, kus on oluline tiimitöö ja rolli sisseelamine. Ka edaspidises MMO-tüüpi videomängudes on püsima jäänud in-game reaalajas suhtlus mängijate vahel. Teine valdkond, millele MUD tõuke andis oli sellist tüüpi videomängude kiirele arengule, millest said lõpuks MMORPG ehk Massively Multiplayer Online Role-Playing Games . Tekst asendus graafilise pildiga ehk tekstima...

Interneti varasem ajalugu

Kujutis
Network Control Protocol Network Control Protocol (NCP) oli ARPANETi poolt loodud protokoll, mis oli maailma esimene operatiivne packet-switching network , millest hiljem arenes välja internet. NCP võimaldas kasutajatel juurdepääsu ja kasutuse arvutitele ja seadmetele kaugemates kohtades ning edastada faile arvutite vahel. NPC võimaldas ka rakendusteenuseid, näiteks e-posti. NPC asendati 1983. aastal TCP/IP-ga, mis oli võimsam ja paindlikum. Sellega pandi alus modernsele internetile. Spam Western Union lubas telegraafsõnumeid saata mitmesse sihtkohta. Esimene massiline kommertstelegramm saadeti teadaolevalt 1864. aastal, kui Briti poliitikud said soovimatu kommertstelegrammi hambaarstilt.  Esimene rämpspostitus reklaamis Digital Equipment Corporationi uute arvutite saadavust. Gary Thuerk saatis 393 adressaadile ARPANETis teate selle kohta. Thuerk lasi kirjutada oma assistendil Carl Gartleyl massimeili, mis erines tavapärastest üksikult saadetavatest meilidest igale inimesele eraldi...

Edukalt läbi löönud IT-lahenduste eelkäijad

Kujutis
Iga IT-lahendus on saanud alguse kuskilt ning igal lahendusel on olnud ka eelkäijaid, kes ühel või teisel põhjusel on kas läbi kukkunud või hoopis andnud uutele tõuke, ise jäädes tahaplaanile. Järgnevas postituses olengi välja toonud endale huvitavad eelkäijad, mis on kaasa aidanud tänapäeva IT-lahendustele. Picturephone 1960. aastatel oli Western Electric Co. kindel, et järgmine suurim asi on telefon, millel on videovahendus. Videovahendus oli telefoniga ühendatud televiisori kaudu. See sai väga populaarseks ja idee viidi ellu 1970. aastal. Kahjuks osutus teenus aga väga kalliks ning olid ka pidevad võrguprobleemid, sest mõlemal osapoolel pidi olema Picturephone, et see üldse töötaks. Picturephone'i peamine miinus oli see, et selle videovahendus kogu aeg töötas, mis klientidele ei meeldinud. Infrapunatehnoloogia 1980. aastate lõpust hakati proovima, kuidas vähendada juhtmete kogust arvuti ümbruses. Hakati otsima lahendusi, et muuta arvuti riistvara juhtmevabaks. Esimeseks lahendus...